Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi üldpõhimõtted

Tehnoloogiline neutraalsus

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv hõlmab kõiki audiovisuaalse sisuga teenuseid, olenemata sisu edastamiseks kasutatavast tehnoloogiast. Eeskirjad kehtivad olenemata sellest, kas vaatate uudiseid või muud audiovisuaalset sisu telerist, internetist, kaabellevivõrgust või mobiilseadmest. Võttes arvesse teenuste valiku ja kasutajate kontrolli ulatust, eristatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis lineaarseid (teleülekanded) ja mittelineaarseid (tellitavad) teenuseid.

Astmeline reguleerimine

Traditsiooniliste telekanalite ja tellitavate teenuste eristamine on kahetasandilise regulatiivse lähenemisviisi alus. Direktiivis tunnustatakse peamisi ühiskondlikke väärtusi, mida kohaldatakse kõigi audiovisuaalmeedia teenuste suhtes. Siiski pakub see lihtsamat reguleerimist tellitavatele teenustele, kus kasutajatel on aktiivsem roll, otsustades sisu ja vaatamise aja üle.

Kõik audiovisuaalmeedia teenused peavad järgima põhilisi kohustusi järgmistes valdkondades:

• meediateenuse osutajate identifitseerimine;
• vihkamisele õhutamise keeld
• juurdepääsetavus puuetega inimeste jaoks
• kvalitatiivsed nõuded kommertsteadaannetele
• sponsorlus
• tootepaigutus

Telesaadete puhul on nende mõju tõttu ühiskonnale ette nähtud rangemad eeskirjad reklaami ja alaealiste kaitse valdkonnas.

Reguleerimisala

Audiovisuaalmeedia teenused

Audiovisuaalmeedia teenused on:

• teleülekanne;
• sisu, mille vaatajad on valinud (tellitav) elektroonilise side võrgu kaudu (tavaliselt nutitelerid, mobiilseadmed või internet) enda valitud ajal vaatamiseks;
• audiovisuaalne reklaam.

Täpsemalt on selline sisu esitatud:

• ärilisel eesmärgil, st mitte eraisikute veebisaitidel;
• üldsusele, st ei hõlma mis tahes vormis erakirjavahetust;
• programmina, välja arvatud veebisaidid, mis sisaldavad audiovisuaalseid lisaelemente, nagu graafilised elemendid või lühikesed reklaamid;
• meediateenuse osutaja toimetusvastutusel, mis tähendab, et ta kontrollib saadete valikut ja korraldust.

Teleülekanded – lineaarsed teenused

Saated, mida pakub meediateenuse osutaja kindlaksmääratud ajal ja mida vaatavad vaatajad üheaegselt.

Direktiivi eeskirjad, mida kohaldatakse üksnes telesaadete suhtes:

• väga tähtsad sündmused ja lühiuudiste edastamine (V peatükk)
• Euroopa teleprogrammide müügiedendus- ja levitamiskvoodid (VI peatükk)
• telereklaami ja otsepakkumiste tähtajad (VII peatükk)
• rangemad alaealiste kaitse eeskirjad (VIII peatükk)
• vastulause esitamise õigus (IX peatükk)

Tellitavad teenused – mittelineaarsed teenused

Saated, mida kasutajad valivad meediateenuse osutaja pakutavast kataloogist, et vaadata neid endale sobival ajal.

Direktiivi eeskirjad, mida kohaldatakse ainult tellitavate teenuste suhtes (IV peatükk):

• alaealiste kaitse (artikkel 12)
• Euroopa päritoluga teoste üldine edendamine ja levitamine (artikkel 13)

Ühiseeskirjad

Direktiiv sisaldab järgmisi eeskirju, mida kohaldatakse nii telesaadete kui ka tellitava sisu suhtes:

• kaas- ja isereguleerimise korra edendamine (artikli 4 lõige 7)
• meediateenuse osutaja tuvastamine (artikkel 5)
• vihkamisele õhutamine (artikkel 6)
• puuetega inimeste juurdepääs (artikkel 7)
• kinematograafiateoste edastamine (artikkel 8)
• audiovisuaalsete äriliste teadaannete nõuded (artikkel 9)
• sponsorlus (artikkel 10)
• tootepaigutus (artikkel 11)

Vastuvõtuvabadus & taasedastamine

ELi liikmesriikide valitsused ei tohi piirata, milliseid saateid saavad inimesed vastu võtta või milliseid saateid võivad välismaised ringhäälinguorganisatsioonid oma riigis taasedastada, kui saated vastavad oma päritoluriigis ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivile. Riikidevaheliste vaidluste korral, kus esineb eeskirjadest kõrvalehoidmist, sisaldab direktiiv kaheetapilist menetlust.

ELi liikmesriikide valitsused võivad piirata teatava sisu vastuvõtmist, näiteks vaenu õhutamist, mis ei pruugi olla päritoluriigis keelatud, kuid rikub kohalikke seadusi.

Komisjon peab kõik piirangud eelnevalt heaks kiitma, järgides kehtestatud menetlust, ja need on lubatud ainult erandlikel asjaoludel.

• telesaadete puhul (artikli 3 lõiked 2–3) peab olema tegemist inimväärikuse (vihkamisele õhutamine) või laste (nt pornograafia, põhjendamatu vägivald) ilmse ja raske rikkumisega.
• tellitava sisu puhul (artikli 3 lõiked 4–6) on piirangud põhjendatud ka siis, kui see kujutab endast tõsist ohtu avaliku korra, tervise või julgeoleku muudele aspektidele või tarbijatele.

Piirangud peavad olema proportsionaalsed ja neid tuleb kohaldada ainult vastuvõtvas riigis. Riiki, kust sisu pärineb, tuleb sellest eelnevalt teavitada.

Direktiiv sisaldab kaheastmelist vaidluste lahendamise menetlust riikidevaheliste vaidluste jaoks rangematest eeskirjadest kõrvalehoidmise korral:

Mittesiduv taotlus

Kui riik vaidlustab täielikult või peamiselt talle suunatud välismaise telesaate sisu, võib ta taotleda saate päritoluriigi ametiasutustelt mittesiduva taotluse esitamist, et ringhäälinguorganisatsioon järgiks sihtriigi eeskirju. Tegurid, mis määravad kindlaks, kas riik on sihikule võetud, on järgmised: reklaami- või tellimistulu päritolu, põhikeel, suunatud reklaam ja palju muud.

Siduvad piirangud

Kui ringhäälinguorganisatsioon hoiab kõrvale vastuväite esitanud riigi eeskirjadest, võivad sealsed ametiasutused kehtestada komisjoni eelneval nõusolekul siduvaid piiranguid, tingimusel et meetmed on üksnes vastus kõrvalehoidmisele. Siduvad meetmed võiksid hõlmata taasedastamise (kaabellevi, maapealne, IP-televisioon), saadete või saadete reklaamimise, (oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate) kohalike ettevõtete reklaamimise, trükitud või elektroonilistes saatekavades avaldamise või tasulise televisiooni abonementide/nutikaartide müügi keelustamist.

Rangemad eeskirjad

Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate suhtes kohaldada audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga koordineeritud valdkondades üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Näiteks võivad liikmesriigid kehtestada telereklaami suhtes üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju. Need eeskirjad peavad siiski olema kooskõlas ELi õigusega ega tohi olla kohaldatavad teistest liikmesriikidest pärit saadete taasedastamise suhtes.

Samuti on liikmesriikidel vabadus säilitada või kehtestada telereklaami suhtes üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, et tagada televaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse. Teatavatel asjaoludel võivad nad oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatele televisiooniorganisatsioonidele kehtestada erinevaid tingimusi.

Läbipaistvusnõuded

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et kasutajatel on igal ajal lihtne ja otsene juurdepääs meediateenuse osutajat käsitlevale teabele. Teenuse kasutajatel peab olema juurdepääs teenuseosutaja nimele ja aadressile, sealhulgas tema e-posti aadressile või veebisaidile ning pädevale reguleerivale või järelevalveasutusele.

Jurisdiktsioon

Iga ELi liikmesriigi ametiasutused peavad tagama, et kõik sealt pärit audiovisuaalmeedia teenused vastavad nende endi siseriiklikele eeskirjadele, millega jõustatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv. Süsteem tagab ka selle, et direktiiv hõlmab ringhäälinguorganisatsioone, kes mõjutavad ELi vaatajaskonda, isegi kui nad ei ole asutatud ELis. ELi ametiasutused saavad kasutada oma võimu nende territooriumil asuvate üleslülide kaudu või satelliitvõimsust kasutades.

Päritoluriigi põhimõte

Teenuseosutajad peavad järgima ainult ühe liikmesriigi eeskirju, mitte mitme riigi eeskirju, muutes asjad teenuseosutajate jaoks lihtsamaks, eriti nende jaoks, kes soovivad arendada piiriülest äritegevust.

Kui mõni ELi riik võtab vastu direktiivist rangemad riiklikud eeskirjad, nagu neil on vabadus teha, saab neid kohaldada ainult selles jurisdiktsioonis asuvate teenuseosutajate suhtes.

Kuidas otsustatakse kohtualluvuse üle?

Topeltjurisdiktsiooni või jurisdiktsiooni puudumise vältimiseks kuulub iga meediateenuste osutaja direktiivi kohaldamisel ühe ja ainult ühe ELi riigi jurisdiktsiooni alla.

See sõltub peamiselt sellest, kus asub nende keskjuhatus ja kus tehakse juhtimisotsuseid programmide koostamise või sisu valimise kohta. Täiendavad kriteeriumid hõlmavad tööjõu asukohta ja mis tahes satelliitsideühendust ning riigi satelliitvõimekuse kasutamist.